refleksioon

Ma pole küll päris kaua refleksiooni kirjutanud, aga selleks olid ka omad põhjused: vahepeal ei olnud millestki eriti kirjutada, kuid ma arvan et niisama kirjutada pole vaja. Aga siis ülikoolis algasid kõik võimalikud arvestused ning just nemad võtsid minu aega ja jõudu.

Rühmatöö.
Viimane rühmatöö oli päris raske: oli raske arusaada ülesannest, oli raske leida aega kokku saada, oli raske sobivaid materiale leida, kuna teema oli päris abstraktne. Me alustasime ühest kohast ja püüdsime jõuda sinna, kuhu me ise ei teadnud. Tegelikult on võimalik leida ka palju teisi seletuse meie juhusele. Mind üllatas, et palju koolitaja ei näinudgi probleemi selles situatsioonis. Võib olla seda ei olnudgi, KUID seda VÕIB leida. =)
Ühesõnaga minu grupp, ja ma arvan et ka teine grupp, nägi selle rühmatööga palju vaeva. Aga selles ongi õppimine. Me kõik saime palju targemaks ja minul endal tuli palju ideid koolitaja töö kohta, nimelt kuidas saaks suunata inimest refleksioonila, kuidas saab vältida sellist situatsiooni, nii et sellinse juhumi analüüs oli küll päris kasulik.

Refleksioon: mina ja kursus.
Saan öelda, et see kursus oli natuke imelik, aga selles ongi nö point. Uus ja huvitav lähenemine: õppida seda, mis ma ei tea, ja alles siis teha teooriat sellest, mis siis ma õppisin. See on harjumatu, aga sellel juhul, omandatud teadmised võetaks omaks kergemini ning nad püsivad meeles kauem, kui tuubitud info. Minu jaoks sotsiaalne õppimine on jälgimine teisi, õppimine töötada gruppis, kuidas suhelda inimestega, kuidas ennast käituda, kuidas avaldada muljet jne...ühesõnaga, see on õppimine teiste indiviididega koos tegutsema.
See oli huvitav, omapärane ja kasulik kursus. Aitäh! =)