refleksioon

Ma pole küll päris kaua refleksiooni kirjutanud, aga selleks olid ka omad põhjused: vahepeal ei olnud millestki eriti kirjutada, kuid ma arvan et niisama kirjutada pole vaja. Aga siis ülikoolis algasid kõik võimalikud arvestused ning just nemad võtsid minu aega ja jõudu.

Rühmatöö.
Viimane rühmatöö oli päris raske: oli raske arusaada ülesannest, oli raske leida aega kokku saada, oli raske sobivaid materiale leida, kuna teema oli päris abstraktne. Me alustasime ühest kohast ja püüdsime jõuda sinna, kuhu me ise ei teadnud. Tegelikult on võimalik leida ka palju teisi seletuse meie juhusele. Mind üllatas, et palju koolitaja ei näinudgi probleemi selles situatsioonis. Võib olla seda ei olnudgi, KUID seda VÕIB leida. =)
Ühesõnaga minu grupp, ja ma arvan et ka teine grupp, nägi selle rühmatööga palju vaeva. Aga selles ongi õppimine. Me kõik saime palju targemaks ja minul endal tuli palju ideid koolitaja töö kohta, nimelt kuidas saaks suunata inimest refleksioonila, kuidas saab vältida sellist situatsiooni, nii et sellinse juhumi analüüs oli küll päris kasulik.

Refleksioon: mina ja kursus.
Saan öelda, et see kursus oli natuke imelik, aga selles ongi nö point. Uus ja huvitav lähenemine: õppida seda, mis ma ei tea, ja alles siis teha teooriat sellest, mis siis ma õppisin. See on harjumatu, aga sellel juhul, omandatud teadmised võetaks omaks kergemini ning nad püsivad meeles kauem, kui tuubitud info. Minu jaoks sotsiaalne õppimine on jälgimine teisi, õppimine töötada gruppis, kuidas suhelda inimestega, kuidas ennast käituda, kuidas avaldada muljet jne...ühesõnaga, see on õppimine teiste indiviididega koos tegutsema.
See oli huvitav, omapärane ja kasulik kursus. Aitäh! =)

sotsiaalne õppimine + märtsi kokkuvõte

mis ikka see sotsiaalne õppimine on? Sotsiaal psühholoogia õppikus on selgelt kirjutatud: sotsiaalne õppimine on tegevuste jäljendamine ja oma käitumise modelleerimine tesite käitumise järgi. Aga mulle tundub, et see on vaid mõni osa sotsiaalsest õppimisest. See situatsioon, millest me rääkisime esmaspäevasel loengul oli nii sügav, et me ei jõudnugi lõppuni. Mulle meeldis seda arutleda, KUID ma arvan et liiigaa pikk arutelu on natuke mõtetu, kuna aju töötab näiteks 1,5 tundi väga intensiivselt, siis peale seda tahaks kuskpile jõuda ja kui hakatakse kjuba mitmes kord arutleda siis enamasti räägitakse sama mõtteid aga teiste sõnadega, millest ei ole enam eriti kasu.

Märts oli enamasdti seotud rühmatööga, mis mulle tegelikult meeldis. Kahjuks me ikkagi ei saanud tähtajal tööd üles panna teatud tingimustel, aga ma loodan, et meile antake andeks. Kõige tähtsam järeldus, mis ma olen teinud on see, et kõik näevad sama asju väga erinevalt ning see, et uues olukorras inimene võib muutuda, proovida uusi roole, aga kui ta on suuteline mõelda, siis ta valib endale neid rolle, mis talle tõesti sobvad ning koostab endale uue, universaalse rolle-komplekti.

kommunikatsioon

Suhted inimeste vahel võivad muuta kasvõi päeva jooksul. Hops!- Ja olete sõbrad! Ja ei ole arusaadav, mis see "hops!" teiste inimeste peas oli.
Kui inimene sattub teisse keskkonda, siis ta tingimatult muutub. AGA kas on mõtekas lasta ennast täielikult muuta...muuta nii, et unustad, et sul on sõbrad ka olemas, ja ennem sa käitusid inimlikuma. Inimene peab olema paindlik ja peab suutma enam-vähem kõikidega läbi saama. Aga ta ka peab kontrollima, kas TEMA väärtused on ikka need samad või mitte. Põhiväärtusi ei tohi muuta. Võib juurde lisada, aga kui armastus, sõprus ja ausu kaovad siseväärtuste hulgast ära, siis on küll väga kahju, sest inimene hakkab degradeerima.

Rühmatöö

See on väga huvitav, kuidas kõik näevad asju erinevalt. Üks ja sama film võib tekitada erinevaid mõtteid, emotsioone, mõtlemisviisi ja teeme. Arvata võib, et kui oleks rohkem, kui 3 rühma siis neid analüüsiviise oleks olnud veel rohkem. Mis mulle meeldis on see, et meie rühm jõutis teistest edasi, kuna Maarjale tuli täiesti geniaalne idee kasutada Sotsiaalpsühholoogia õpikud! Kahjuks, Maarja ei saanud tulla ettekannele, aga ma arvad et isegi meie Edvardiga võiksime rääkida ja analüüsida seda filmi veel kauem, aga kahjuks meil oli ajapiirang.
Meie rühmatöö protsess oli päris huvitav. Meie mõtlemisviis oli sarnane, ning lõppuks märkasime, et isegi kehakeel näitab seda, et meil on väga mõnus koostööd teha. Näiteks, kui üks hakkas rääkima, siis teised läksid ülakehaga natuke ettepoole, mis kindlasti näitab seda, et teised olid juttust huvitatud. Me jälgisime üks teist ja õppisime teine teise pealt. See oli minu kogemusest kõige meeldivam rühmatöö.

veebruari kokkuvõte

kuna veebruaris oli ainult paar loenguid sotsiaalses õppimises, siis saan öelda seda, et üks asi on minu jaoks päris selge: inimest, kui sotsiaalset olendit mõjutab ümbritsev keskond. See näitasid nii meie joonised, kus me kirjutasime mis meid on mõjunud ning ka film "21" . Filmis on selgelt näidatud, et inimene on paindlik ja tema isleoom ja harjumused võivad muutuda vastavalt keskonnale ja ühiskonnale kuhu ta on sattunud. Just see juhtus Ben´iga n ing võib juhtuda igaühega.

21

Filmis 21, mida ma olen vaadanud juba 3 korda, tuli välja selline huvitav asi, et kui vaadata seda sügavalt, siis pinnale tuleb hästi palju erinevaid aspekte, mida ma ei ole varem näinud. Gruppitöös on väga huvitav vaadata, et kuigi film on üks ja sama, ja süžee ei muutu,igaüks tajub seda erinevalt. Mulle meeldib meie gruppitöö, kuna kõik rääkivad võrdselt ja mõtlemisviis on suhteliselt sarnane. Huvitav oli teha "skeeme", kus oli igasugused sotsiaalkogukonnad, kust võiks seda filmi vaadelda. Me keskendusime Ben´il, ja leidsime nii palju erinevaid aspekte, mis mõjutasid teda. Aga Ben on vaid üks inimene. Ja see on ainult üks priood tema elust. Järelikult kõik inimesed on nii mitmekülgeliselt, ja mitmekülgeliselt selles mõttes, et nad lasevad ennast mõjutada igalt poolt. Ning me laseme ühiskonda teha ennast sellist inimest, kes me tegelikult ei ole. Näiteks see kooli stereotüüp, et kui inimene on tark järelikult ta on igav. Stereotüübi järgi, keegi ei tajunud Ben´i isiksusena, kuigi tegelikult ta on päris lahe tüüp. Ta ise võttis endale selle rolli ja ei julgenud tõestada, et ta on teistsugune, mitte selline, nagu kõik ettekujutavad. Uue rolli ta sai proovida Las Vegases, kus ta ei kartnud olla see, kes ta tegelikult on.

Sotsiaalne-Mina

Kõige raskem selle skeemi puhul, oli alustada...kes mind mõjutanud? kes tegi minust sellist sotsiaalset olendit, mida ma praegu olen? Muidugi see skeem ei ole lõppuni nehtud, kuna ei jätku ruumi, kui kirjutada kõiki ja kõike.. Samal ajal, see joonis näitas mulle minu elu..pinna peal, aga ikkagi..see on kusjuures väga vahva...tuli selline mõte, et kui midagi läheb sassi ja tuju on halb, tasub mõelda, mida oled juba saavutanud ja enesehinnang kohe tõuseb! =)

Sotsiaalne õppimine on selles mõttes hea, et seal on nii faktid, kui ka igapäevane psühholoogia ja igapäevased probleemid. Teooria ei ole enam niisama õhk, vaid hoopis see argielu, kus saab seda "teooriat" näha..ja ei ole vaja midagi välja mõelda, kuna kõik, mis vaja on reaalne ja täesti olemas...